Linnavõim surub läbi kabinetivaikuses tehtud olulisi otsuseid

Novembri neljandal kolmapäeval toimus Tallinna Linnavolikogu uues koosseisu haridus- ja kultuurikomisjoni esimene koosolek, kus olid arutlusel kaks olulist, tallinlastele suure mõjuga eelnõud.

Esmalt tutvustas Tallinna haridusameti esindaja haridusministeeriumi ja Tallinna linna vahel sõlmitud kokkulepet, mille alusel rajatakse Tallinnasse 3 riigigümnaasiumi kokku 2000 õppekohaga. Gümnaasiumid peaks alustama tööd 2020-2023. Kooli tegevuse alustamisel vähendab linn vastuvõttu juba toimivatesse Tallinna gümnaasiumitesse samas mahus kui riigigümnaasiumisse lapsi vastu võetakse.

Linna ja riigi kokkuleppe aluseks on Tallinna koolivõrgu korrastamise kava 2013-2021. Kavas on mustvalgel kirjas, et 2021 aastaks on plaan vähendada toimivate gümnaasiumite arvu linnas drastiliselt.

Haaberstisse jääb 5 asemel 2, Kesklinna 15 asemel 12, Kristiinesse 2 asemel 1, Lasnamäele11 asemel 5, Mustamäele 9 asemel 6, Nõmmele 2 asemel 1, Piritale mitte ühtegi ja Põhja-Tallinnasse 5 asemel 2 gümnaasiumi.

Selline tulevikuperspektiiv teeb murelikuks. Ma ei ole sugugi riigigümnaasiumite vastu kuid oluline on vaadata koole iga omavalitsuse kontekstis eraldi. Tallinnas on aastatega väljakujunenud ja väga heal tasemel koolid, kus lapsed võivad kodu lähedases koolis käia algastmest kuni gümnaasiumi lõpuni. On muidugi tore kasutada juhust ning Euroopa Liidu rahadega panna püsti mõned kaasaegsed ja funktsionaalsed koolihooned, kuid kas see pühitseb plaani lõhkuda väljakujunenud ja toimiv koolivõrk?

Tallinnasse rajatavad riigikoolid 2000 õppekohaga peaks muuseas ka teenindama Harjumaa lapsi. Tekib küsimus, et kas igal aastal kasvava Tallinna ja linna ümber paisuvate valdade jaoks planeeritud gümnaasiumiastme õppekohtade arv on ikka piisav? Linn jookseb alati rahvastiku muutustel sabas. Mõned aastad tagasi tabas haridusametnikke „ootamatult“ lasteaiakohtade puudus, tänaseks on need lapsed lasteaiast läinud ja meie põhikoolid vaevlevad ruumikitsikuse ning õhtuste vahetuste käes. Linna kava vaadates tekib mure, et mõne aasta pärast peame koolide juurde rentima moodulmaju, et kõik gümnasistid ikka ära mahuksid.

Kehtiva koolivõrgu korrastamise kava prognoosid on tehtud 2011 aasta andmetelt. Küsimusele, kas on läbi viidud ka hilisemaid mõjuanalüüse (laste arvu kohta linnaositi, logistika, pedagoogide ressursi osas), mainis haridusameti esindaja Cumuluse poolt eelmisel aastal läbi viidud analüüsi, mida komisjoni liikmetele aga „unustati“ näidata.

Kuigi uute riigigümnaasiumite paiknemise osas veel avalikku infot ei ole, on linn ja riik teinud kokkuleppeid. Üks riigigümnaasiumites hakkab olema nö „kaunite kunstide kool“, mille alla ühinevad praegune Otsa kool, Tallinna Muusikakeskkool ja Tallinna balletikool. Teine riigigümnaasium on planeeritud loodusteaduse- ja tehnika õppesuunal ning paiknema hakkab Mustamäel, TTÜ läheduses.

Gümnaasiumite sulgemise kava esimeseks sammuks on Pääsküla Gümnaasiumi ümberkorraldamine põhikooliks aastaks 2020. Gümnaasiumiosa sulgemise põhjenduseks toodi liiga väike gümnasistide arv.

On üldteada, et Pääsküla Gümnaasium on aastaid olnud väga halvas seisus, sest linn ei ole soovinud koolihoonet korrastada. Samas on kool andnud endast parima ning kõik lapsevanemad, kellel kooliga kogemus, räägivad koolist ja õpetajatest vaid positiivses võtmes.

Õpilaste arvu põhjuseks toomine on aga üpris alatu. Tsiteerin eelnõu seletuskirja „Pääsküla Gümnaasiumi varasemate aastate õpilaste arvu langus oli otseselt seotud kooli väga halva õpikeskkonnaga, mis ei vastanud juba pikka aega tänapäevastele töö- ja õpikeskkonna nõuetele.“ Hetkel asub kool üldse asenduspinnal Mustamäel ning lapsevanemate sõnul kooli gümnaasiumiossa vastuvõttu ei toimunudki. Arvestades olukorda, on õpilaste arv lausa teadlikult miinimumini viidud ning tuua seda kooliosa sulgemise põhjuseks on küüniline.

Nõmme nelikümmendtuhat elanikku peavad ülejärgmisest aastast hakkama saama 1 gümnaasiumiga, kus on 270 õppekohta. Mõjuanalüüsi, mis aitaks aru saada, kas see on ikka piisav, laiemale ringile esitatud ei ole.

Arusaamatu on uue linnavalitsuse suhtumine Nõmme elanike teavitamisse sellisest olulisest muutusest. Kooli gümnaasiumiosa sulgemist ei ole arutatud linnaosakogus ega asumi erinevate seltsidega. Kuigi Tallinn sõnades toetab avatud ja kaasavat linnajuhtimist, näitavad teod vastupidist.

Mina isiklikult hääletasin mõlema eelnõu vastu, sest ei saa otsustada, omamata infot ja põhjendatud järeldusi.

Opositsioon eeotsas sotsiaaldemokraatidega tegi ettepaneku aeg maha võtta ning kavandatavat otsust koos värskete mõjuanalüüsidega Nõmme elanikele tutvustada. Tegin ettepaneku anda see lausa esimeseks ülesandeks uhiuuele „kaasamise“ abilinnapeale. Eks näis, kas nagu alati, kasutatakse teerulli või on mõni valgusekiir linnavalitsejate tubadesse jõudnud.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sots-annela-ojaste-nouab-abilinnapea-zuleyxa-izmailovalt-vastuseid-gumnaasiumite-sulgemise-teemal?id=80272620

 

Leave a Reply

Your email address will not be published.